Kreenis abi Kreekale

Kreeka kolmanda abipaketi kasutamise peamised suunad annavad selgust raha kasutamise eesmärkidest. Kui üle 60% abiprogrammi rahast plaanitakse kulutada laenude teenindamisele, siis pole õige antud abipaketti nimetada Kreeka riigi majanduse taastamise programmiks – selle eesmärgi täitmiseks kulub ju vaid kolmandik rahalistest ressurssidest.

Valitsused peavad kuulama ja arutelusse võtma ka professionaalse finantsorganisatsiooni IMF seisukohta Kreeka võla osaliseks leevenduseks. Panganduses on ettevõtete saneerimine osa riskide juhtimisest ja rusikareegel ütleb, et võlgade teenindamiseks võib kulutada maksimaalsest kolmandik uuest peale antavast värskest rahast, kui sedagi.

Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) pakub pangana ja kreeditorina selgelt lahendust, siis saab ju ka Euroopa Keskpank (EKP) – olles samamoodi pank ja kreeditor – aru ja toetab seda. Kreeka riigi finantsvõimekuse pikaajalise lahenduse otsustamise keskmes on kaks kandvat "õlga". Ühelt poolt pangad, ehk EKP ja IMF, teiselt poolt eurol riigid ehk valitsused ja parlamendid. Finantsiline praktika ja euroliidu riikide poliitilised agendad peavad lõpuks põimuma. Osapooled peavad üksteist kuulda võtma, sest muidu raiskame maksumaksjate raha.